Jõudsime eile õhtuks Sevani järve äärest üles Dilijani linna, või nagu kohalikud ütlevad, Armeenia Šveitsi. Sevani järv oli nagu järv ikka, aga ümbritsevad kuurordid olid vene turistide poolt tugevalt ruvetatud.
Dilijan oli samas ilus, täna hommikul tegime valjasoidud ka ümbritsevatesse kloostritesse. Siis algas 300 km hääletamist kagusse Gorise linna. Algas kõik hästi, aga siis jäime oma Ladaga tunnelisse seisma, sest vesi läks keema. Õnneks oli alles sadakond tunneli algus, et saime algusse tagasi kõndida jaa sealt uue auto vaadata. Sealt edasi panime efektiivsuse mõttes paaridena Priit ja Erik ning Marek ja Martin. Ühe konkreetse otsa tegime nii, et saime järgmise risttee juures kokku aga sealt edasi õnnestus meil Nisuga saada mersu peale, mis pani lõpp-punkti välja. Seevastu Marek ja Martin said kogu nõukogudeaegse autopargi ära proovida.
Mis kõige tähtsam, jõudsime kõik ilusti kohale. Selleks ajaks kui teised saabusid oli meil Nisuga juba öömaja valmis vaadatud ja nägime ära ka kohaliku põhilise vaatamisvaarsuse - koopad mägedes, kus kunagi olid inimesed elasid.
Homme hommikul seame esmalt suuna Tatevist, kunagine kindlus, ülikool ja klooster. Samas asub ka maalima pikim köisraudtee, mis on 5.7 km pikkune. Seal käidud, hääletame Stepanakerti suunas, see on Mägi-Karabahhi pealinn.
Allpool mõned pildid tänasest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar